Rongiprobleem

Rongiprobleem (originaalkeeles “The Trolley Problem”) on sari mõtteeksperimente eetika ja psühholoogia vallas, mis hõlmab eetikaküsimuse "Kas on eetiline ohverdada üks, et päästa mitu?" versioone.

Dilemma kõige tuntum versioon on Judith Jarvis Thomsoni "Kang" (originaalkeeles “Switch” või “Bystander at the Switch”) ja see kõlab järgmiselt:

Kontrolli alt väljunud rong kihutab mööda rongirööpaid. Rongi ees on rongirööbastele kinni seotud viis inimest, kes ei saa ennast liigutada ja kelle poole rong kihutab. Sina seisad pisut eemal ja sinu kõrval on kang. Kui sa kangi tõmbad, siis vahetab rong rööpaid ja sõidab mööda teist rada edasi, aga teisele rajale on kinni seotud üks inimene. Sul on kaks valikut:

Sa ei tee midagi ja lased rongil viis inimest tappa.
Sa tõmbad kangi, rong vahetab rada ja tapab sellega ühe inimese.

Kumb on eetilisem valik?

Philippa Foot tutvustas otsustusprobleemide sarja 1967. aastal Oxford Reviews avaldunud artiklis “The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect”^[1]. Hiljem on dilemmat põhjalikult uurinud filosoofid Judith Jarvis Thomson^[2]^[3], Frances Kamm^[4] ja Peter Unger^[5]. Thompsoni 1976. aastal ilmunud artikkel “Killing, Letting Die, and The Trolley Problem” algatas suure huvi dilemma vastu, muutis selle eraldi uurimisobjektiks ning nimetas selle ametlikult "The Trolley Problemiks" ('rongiprobleem'). Pärast seda on dilemma kohta ilmunud väga palju kirjutisi, kus on dilemmast esitatud rohkesti värvikaid ja kohati absurdseid versioone. Näiteks kui ohverdus oleks hoopis selline, et rongi peatamiseks lükatakse selle ette paks mees. Erinevate versioonide eesmärk on keerulisemaks muuta meie järeldusi põhjuse-tagajärje suhtes.

Enne Philippa Footi on sarnaseid dilemmasid esitanud ka teised filosoofid. Frank Chapman Sharp viis 1905. aastal Wisconsini ülikooli üliõpilaste seas läbi uuriva küsitluse, milles esines sarnane dilemma. Tema versioonis kontrollis kangi rongijaamas töötav rööpaseadja ja ohverdatavaks isikuks oli rööpaseadja laps.^[6]^[7] Sarnase dilemma üle on arutlenud 1930. aastal ka saksa filosoof Karl Engisch, kes uuris seda oma habilitatsioonitöös.^[8] Sarnaselt uuris 1951. aastal seda ka saksa õigusteadlane Hans Welzel.^[9]

Alates 2001. aastast on rongiprobleemi ja selle variante laialdaselt kasutatud moraalipsühholoogia empiirilistes uurimustes. Lisaks on sellest kirjutatud mitu raamatut.^[10] Rongiprobleemiga sarnased stsenaariumid esinevad ka autonoomsete sõidukite disainimise eetikas, kus tuleb programmeerides valida, mille pihta auto avariiolukorras eelisjärjekorras sõidab.^[11]

↑ Philippa Foot (1967), The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect.Oxford: Basil Blackwell. (originally appeared in the Oxford Review, Number 5, 1967.)
↑ Judith Jarvis Thomson (1976), Killing, Letting Die, and the Trolley Problem. 59 The Monist 204-17.
↑ Jarvis Thomson, Judith (1985). The Trolley Problem (PDF). Yale Law Journal. 94 (6): 1395–1415. JSTOR 796133.
↑ Myrna Kamm, Francis (1989). Harming Some to Save Others. Philosophical Studies. 57 (3): 227–60. doi:10.1007/bf00372696. S2CID 171045532.
↑ Peter Unger (1996), Living High and Letting Die. Oxford: Oxford University Press
↑ Frank Chapman Sharp (1908), A Study of the Influence of Custom on the Moral Judgment. Bulletin of the University of Wisconsin no.236, 138.
↑ Frank Chapman Sharp (1928), Ethics. New York: The Century Co, 42–44, 122.
↑ Engisch, Karl (1930). Untersuchungen über Vorsatz und Fahrlässigkeit im Strafrecht. Berlinn: O. Liebermann. p. 288.
↑ Hans Welzel (1951), ZStW Zeitschrift für die gesamte Strafrechtswissenschaft.
↑ Bakewell, Sarah (2013). Clang Went the Trolley. The New York Times.
↑ Lim, Hazel Si Min; Taeihagh, Araz (2019). Algorithmic Decision-Making in AVs: Understanding Ethical and Technical Concerns for Smart Cities. Sustainability. 11 (20): 5791.

[:0-1] Philippa Foot (1967), The Problem of Abortion and the Doctrine of the Double Effect.Oxford: Basil Blackwell. (originally appeared in the Oxford Review, Number 5, 1967.)

[:1-2] Judith Jarvis Thomson (1976), Killing, Letting Die, and the Trolley Problem. 59 The Monist 204-17.

[:2-3] Jarvis Thomson, Judith (1985). The Trolley Problem (PDF). Yale Law Journal. 94 (6): 1395–1415. JSTOR 796133.

[4] Myrna Kamm, Francis (1989). Harming Some to Save Others. Philosophical Studies. 57 (3): 227–60. doi:10.1007/bf00372696. S2CID 171045532.

[:3-5] Peter Unger (1996), Living High and Letting Die. Oxford: Oxford University Press

[6] Frank Chapman Sharp (1908), A Study of the Influence of Custom on the Moral Judgment. Bulletin of the University of Wisconsin no.236, 138.

[7] Frank Chapman Sharp (1928), Ethics. New York: The Century Co, 42–44, 122.

[8] Engisch, Karl (1930). Untersuchungen über Vorsatz und Fahrlässigkeit im Strafrecht. Berlinn: O. Liebermann. p. 288.

[9] Hans Welzel (1951), ZStW Zeitschrift für die gesamte Strafrechtswissenschaft.

[10] Bakewell, Sarah (2013). Clang Went the Trolley. The New York Times.

[:4-11] Lim, Hazel Si Min; Taeihagh, Araz (2019). Algorithmic Decision-Making in AVs: Understanding Ethical and Technical Concerns for Smart Cities. Sustainability. 11 (20): 5791.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]